Miks ma peaksin teadma koormusandureid?
Koormusandurid on iga kaalusüsteemi keskmes ja võimaldavad kaasaegseid kaaluandmeid. Koormusandureid on nii palju tüüpe, suurusi, võimsusi ja kujundeid kui neid kasutavaid rakendusi, nii et see võib olla üle jõu käiv, kui esimest korda koormusandurite kohta tutvute. Koormusandurite mõistmine on aga vajalik esimene samm igat tüüpi kaalude ja mudelite võimaluste mõistmisel. Esmalt tutvuge meie lühikese ülevaatega, kuidas koormusandurid töötavad, seejärel õppige 10 fakti koormusandurite kohta – alustades koormusandurite tehnoloogiast kuni paljude erinevate rakendusteni, milles saate neid kasutada!
10 fakti
1. Iga skaala süda.
Koormusandur on kaalusüsteemi kõige olulisem komponent. Ilma koormusanduriteta ei saa kaal mõõta koormuse või kaalu põhjustatud jõu muutust. Koormusandur on iga skaala süda.
2. Kestev päritolu.
Koormuselementide tehnoloogia pärineb aastast 1843, mil Briti füüsik Charles Wheatstone lõi elektritakistuse mõõtmiseks elektrilise sillaahela. Ta nimetas seda uut tehnoloogiat Wheatstone'i sillaks, mida kasutatakse ka tänapäeval koormusandurite tensomõõturite alusena.
3. Resistentsuse kasutamine.
Tensoandurid kasutavad takistusteooriat. Tensoandur koosneb väga õhukesest traadist, mis on kootud edasi-tagasi siksakilise ruudustikuna, et suurendada traadi efektiivset pikkust jõu rakendamisel. Sellel traadil on teatud takistus. Koormuse rakendamisel traat venib või surub kokku, suurendades või vähendades seeläbi selle takistust – mõõdame takistust, et määrata kaalu.
4. Mõõtmiste mitmekesisus.
Koormusandurid võivad mõõta enamat kui lihtsalt konsooljõudu või koormusanduri ühes otsas tekkivat jõudu. Tegelikult saavad koormusandurid mõõta vastupidavust vertikaalsele survele, pingele ja isegi ripppingele.
5. Kolm peamist kategooriat.
Koormusandurid jagunevad kolme suurde kategooriasse: keskkonnakaitse (EP), keevitatud suletud (WS) ja hermeetiliselt suletud (HS). Teades, millist tüüpi koormusandureid vajate, sobitatakse see tõhusalt teie rakendusega ja tagab seega parimad tulemused.
6. Läbipainde tähtsus.
Läbipaine on kaugus, mille koormusandur oma algsest puhkeasendist paindub. Läbipainde põhjustab koormusandurile rakendatav jõud (koormus) ja see võimaldab tensoanduril oma tööd teha.
7. Koormusanduri juhtmestik.
Koormuselementide juhtmestiku ergutamise, signaali, varjestuse ja tundlikkuse värvikombinatsioonid võivad olla väga laiad ning iga tootja töötab välja oma juhtmestiku värvikombinatsioonid.
8. Erilahendused.
Kohandatud skaalalahenduste loomiseks saate integreerida koormusandurid juba olemasolevatesse struktuuridesse, nagu punkrid, mahutid, silohoidlad ja muud konteinerid. Need on suurepärased lahendused rakendustele, mis nõuavad varude haldamist, retseptide komplekteerimist, materjali mahalaadimist või eelistavad kaalumise integreerimist väljakujunenud protsessi.
9. Koormusandurid ja täpsus.
Suure täpsusega skaalasüsteemide süsteemiviga peetakse tavaliselt ±0,25% või vähemaks; vähem täpsete süsteemide süsteemiviga on ±,50% või suurem. Kuna enamikul kaaluindikaatoritel on tavaliselt ±0,01% viga, on skaala vea esmaseks allikaks koormusandur ja, mis veelgi olulisem, kaalu enda mehaaniline paigutus.
10. Sulle sobiv koormusandur.
Kõige tõhusam viis ülitäpse skaalasüsteemi loomiseks on valida oma rakenduse jaoks õige koormusandur. Alati pole lihtne teada, milline koormusandur sobib iga ainulaadse rakenduse jaoks kõige paremini. Seetõttu peaksite alati inseneri ja koormusanduri asjatundjat koostama.
Postitusaeg: aprill-04-2023
